Volbripäeva ehk viilipipäeva on nimetatud
esimeseks suvepäevaks ning hernekülvi alustamise ajaks. Rahva hulgas tuntakse
volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana. 1. mai on ka kõigi tarkade
või nõidade päev. Võrreldes eestlastega on meie põhjanaabrite volbripäev -
vappu - tunduvalt olulisem karjanduses (karjalaskepäev koos selle juurde
kuuluvate maagiliste toimingutega karjaõnne saavutamiseks).
1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld.
Germaani rahvastel on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus,
olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga. Maiga saabub kevade
lõplik võit, sellega kaasneb rida kõige halva eemaletõrjumise menetlusi:
tuletegemine, kellade helistamine ja lärmitsemine, roheliste okste toomine
hoonete kaitseks. Nõidade sõidust loksberile - öistele pidustustele - leidub
kajastusi meiegi traditsioonis, on mainitud ka nõiasabatit.
Säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et
sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on
olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule
juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist.
Koduses majapidamises pole volbripäeval
nimetamisväärset tähtsust. Ilmaennetes kajastub ta samuti vähe, olles suve
alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. (Eesti
rahvakalender. III. - Tallinn: Eesti Raamat, 1984. - Lk. 153 - 154)
Vägevat Volbriööd!
Oulu Vallutajat
Täna panin herned idanema. Varsti kylvan rödukasti. Hakkame herneid kasvatama.
ReplyDelete