Ilusat Volbrit!

Volbripäeva ehk viilipipäeva on nimetatud esimeseks suvepäevaks ning hernekülvi alustamise ajaks. Rahva hulgas tuntakse volbripäeva ennekõike kaunviljade külvamise päevana. 1. mai on ka kõigi tarkade või nõidade päev. Võrreldes eestlastega on meie põhjanaabrite volbripäev - vappu - tunduvalt olulisem karjanduses (karjalaskepäev koos selle juurde kuuluvate maagiliste toimingutega karjaõnne saavutamiseks).

1. mai või 30. aprilli õhtul on tehtud tuld. Germaani rahvastel on see olulisemaid traditsioone volbripäeva kombestikus, olles tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjemaagiaga. Maiga saabub kevade lõplik võit, sellega kaasneb rida kõige halva eemaletõrjumise menetlusi: tuletegemine, kellade helistamine ja lärmitsemine, roheliste okste toomine hoonete kaitseks. Nõidade sõidust loksberile - öistele pidustustele - leidub kajastusi meiegi traditsioonis, on mainitud ka nõiasabatit.

Säilinud teadetest tuletegemise kohta ilmneb, et sel puudub maagiline tähendus ja seda on enamasti nimetatud maituleks. Need on olnud pigem lõbustusliku iseloomuga noortepeod, kus maa peale tehtud tule juures on pühitsetud mai saabumist ning vastuvõtmist.

Koduses majapidamises pole volbripäeval nimetamisväärset tähtsust. Ilmaennetes kajastub ta samuti vähe, olles suve alguse tähtpäevana palju vähem arvestatav kui teistel rahvastel. (Eesti rahvakalender. III. - Tallinn: Eesti Raamat, 1984. - Lk. 153 - 154)

Vägevat Volbriööd!

Oulu Vallutajat

Kevad on vaikselt juba ka Oulu jõudnud :)

Imeilusat kevadet Teile meie poolt :)

Minu Eesti Reis

                                                                                                                                                                                                                                   

                                   Minu Eesti Reis    

31.3 Läksin Eesti. Esimesel päeval ei teinud me peaegu midagi. Järgmisel päeval tulid meile külalised. Nendega me sõime me palju kooki. Pühapäeval tulid minu sugulased ja veetsime nendega aega. Käisime Haapsalu Iloni Imedemaal. Õhtul me grillisime ja minu onu käis korraks ka läbi. Esmaspäeval minu sugulased läksid ära aga enne seda me käisime kommipoes. Teisipäeval käisin ujumas minu õega ja vanaemaga, aga me ei olnud seal kaua, sest mul hakkas paha olla. Kolmapäeval ma läksin Tallinnasse ja seal läksin enda tädi juurde. Käisin vaatamas Kung Fu Panda 3, ja jäin nende juurde ööseks. Neljapäeva hommikul tulime tagasi Soome.

Lisette Teas 9.4.2016

MINU SŨNNIPÄEV

                                   Minu sünnipäev

                       Tere minu nimi on Tuule ja minul oli eile 8.4.2016 Sũnnipäev

                              JEEEEEEEEE

               

Tuulel on täna sünnipäev!

Armas Tuule!

 

Hingele härmaõilmetest hellust,
silmisse suvist päikest ja kelmust.
Kõike kaunist, mis armsaks teeb elu,
kurve ja sirgeid teid - neis peitubki ilu.

Kallistades,

Oulu Vallutajad :)

Munadepühad :)

See päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Pikki sajandeid eelnes lihavõttele karnevalide periood, paast ja vaikne nädal. Püha tähistati küünlaprotsessioonide, lillede ja kirikukellade helinaga.

Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist, nagu kogu vaiksel nädalal. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus toimus täisealiseks saamise, varem ka leeris käimise järel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima.

Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tasuks saadi mune. Üldse kuulusid tuppatoodud pajutibud lahutamatult pühade juurde. Kes polnud neid varem soetanud, tõi nad munavärvimise ajaks vaasi. Kui õitsesid sinililled, siis toodi tuppa ka sammalt ja esimesi kevadlilli. 20. sajandil oli tavaks ajatada selleks päevaks taldrikul või kausis muru, millele sai värvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud värvitud mune. Samuti ajatati hiirekõrvule igasuguseid oksi, millega ehiti tube.

Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. Seda on mindud välja vaatama, mõnikord tõustud mäe otsa või ronitud pööningule. Kes päikese kiikumist ei vaata, selle saab näiteks Inglismaal levinud uskumuse järgi kurat oma võimusesse. Päikesel on otsitud ja nähtud mitmesuguseid endelise tähendusega kujundeid. Inglismaal on nähtud lammast või ka lippu.

Teise laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat lihavõtte ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud. Mõnel pool ongi lapsed suhkrut näiteks kaevu või allikasse visanud.

Nagu suurel nädalal nii ka lihavõtte ajal oli väikesi maagilisi tavasid, mille abiga sai kindlustada edu ja tervist. Enamasti on lihavõtte ajal keskendutud isiklikule edule: tuli vara tõusta, et - nagu kujundlikult on üteldud – vanakurat ei saaks ruunanahka silmile tõmmata. Päikesetõusu eelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse. 20. sajandi alguses on silmapesuvette kaabitud hõbedat või kasutatud pesemiseks pajuurbade vett. Kiiresti tuli väljast haarata ja tuppa tuua linnulaaste, et leiaks suvel palju linnupesi, rahakotte, usse jm.

http://www.lastekas.ee/index.php?go=jutt&news_id=558

Värvisime mune :)

Otsisime infot ja tegime ettekandeid :)

Loodame, et Teil olid vahvad pühad! :)

Oulu Vallutajad :)